"Hingamistarkus" õpetajate koostatud ülesanded õpilastele.


"Hingamistarkuse"
 digilõimingu projekti otsustasime teha e-õppena. 

Õpilased jagasime gruppideks igal grupil oli juht.

Õpetajad edastasid ülesanded e-kooli kaudu.

Bioloogia 

Nimed:  

Töötate kuni nelja liikmelistes rühmades. Kõik rühma liikmed panustavad töö

valmimisse ning oskavad:

· nimetada hingamiselundkonna osasid;

· oskavad selgitada, kuidas toimub hingamine;

· analüüsida sisse- ja väljahingatava õhu koostist ning selgitada selle alusel

hingamise olemust;

· selgitada treeningu mõju hingamiselundkonnale;

· selgitada hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste

vältimise võimalusi.

Hingamine on õhu liikumine kopsudesse ja neist välja ning kopsudes toimuvad

gaasivahetust vere ja õhu vahel.

Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuse käigus

moodustunud süsihappegaasist ning

väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Hingamine peab toimuma pidevalt ning

see toimub inimesel kopsudega, vähesel määral ka läbi naha (1-2%).

Mitu liitrit õhku läbib rahulikus olekus inimese kopse? Mitu liitrit sellest läheb verre?

Rahulikus olekus läbib minuti vältel kopse 4-6 liitrit õhku ja verre läheb 0.2-0.3 liitrit hapnikku

Inimorganism vajab pidevalt energiat, selle jaoks on vaja toitu ja hapnikku. Hingamise teel saab

organism hapnikku, toidu seedimisel imendub verre glükoos. Veri kannab hapniku ja glükoosi

rakkudesse, kus glükoos hapniku toimel lõhustatakse. Selle tulemusel vabaneb energia ning

moodustub süsihappegaas ja vesi. Seda protsessi nimetatakse rakuhingamiseks.

Lisage joonisele puuduvad sõnad.

Hingamiselundkond, seedeelundkond, õhust hapnik, glükoos. Energia, CO2, H2O. 

Kirjutage rakuhingamise reaktsioonivõrrand:

C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O + energia

Kuidas nimetatakse vastupidist protsessi, mille abil toodavad energiat taimed?

 Vastupidist protsessi nimetatakse fotosünteesiks.

Kirjutage lünkadesse õiged mõisted.

 Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks, mille moodustavad ninaõõne,

neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud.

Kirjutage iga pildi alla, millist hingamiselundkonna osa kollase värviga kujutatud.

Lisage iga osa juurde, mis seal õhuga toimub.

       Ninaõõs                    Neel                         Kõri

                                    

     Hingetoru                           Bronhiidi torukesed                 Kopsud


Kokkuvõtteks:

Milline peab olema kopsudesse jõudnud õhk?

Kopsudesse jõudnud õhk peab olema hapnikurikas.

Miks hingata pigem läbi nina kui läbi suu?

Nina soojendab ja puhastab õhku.

Mis põhjustab aevastamist ja köhimist?

Aevastamist ja köhimist põhjustab hingamiselundkonda sattunud võõrkeha. 


Praktiline ülesanne:

· Hinga rahulikult sisse. Jälgi, milliseid hingamiselundkonna osasid õhk läbib. Loetle need!

Rinnaõõn, kopsud, vahelihased, roided.

· Tee aeglaselt neelamis liigutusi. Jälgi, kas saad sellel ajal hingata. Põhjenda, miks!         

Neelamise ajal ei saa hingata, kuna kurgus on kaks torukest, ühest läheb läbi õhk, teisest söök ja jook. 

Kirjelda hääle teket.
Hääl tekib, kui häälepaelu läbiv õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima.

Milles seisneb häälemurre?

Häälemurre on häälepaelte mõõtmete suurenemine ning kõrikõhrede ja kõri muskulatuuri arenemine

suguhormoonide toimel.

Vaadake hingamiselundkonna tööd: 

https://www.youtube.com/watch?v=p_UeAlWOa-Y 

https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?HINGAMISELUNDID___HINGAMINE

Alveoolides toimub gaasivahetus

Vaadake joonist ja kirjutage, mida tähistavad joonisel tähed A, B ja C.

A - Hapnikuvaene punane verelible

B -Verekapillaar

C - Hapnikurikad punased verelibled

Praktiline ülesanne:

· Mõõda, mitu korda Sa minutis hingad. Nüüd tee 20 kükki/ 20 kätekõverdust.

Kas Sinu hingamine muutus?

Mõõda uuesti oma hingamissagedus minutis. Selgita tulemust?

Kehalise koormuse korral vajavad lihasrakud rohkem energiat.

Selle saamiseks on vaja rakkudes rohkem hapnikku.

Treenimata inimene hakkab füüsilise pingutuse korral hingeldama, kus keha varustatakse

kiiresti hapnikuga ja vabanetakse süsihappegaasist. Paraku hingeldamisel gaasivahetus kopsudes

ei suurene.

Kuidas hingab füüsilise pingutuse korral treenitud inimene?

Treenitud inimene füüsilise pingutuse korral hingab rahulikumalt kui mitte treenitud inimene.

Miks on treenimine vajalik hingamiselundkonna seisukohalt?

Tegeledes kehalise töö ja spordiga, treenitakse ka hingamislihaseid, mistõttu selline inimene

suudab vajaduse korral ka sügavamalt hingata.

Hingamist juhib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis on tundlik süsihappegaasisisaldusele

veres. Rakkudest eraldub verre süsihappegaasi ja vere pH muutub happelisemaks.

Veresoontest saadetakse info piklikaju ja siis teeme automaatselt hingamisliigutusi.

Väljahingamisel: rinnaõõne maht väheneb, kopsude maht väheneb, kopsudes rõhk suureneb,

vahelihas lõtvub ja tõuseb ülespoole ning roided langevad allapoole.

Nüüd täitke lüngad sobivate sõnadega sissehingamise kohta.

Sissehingamisel: rinnaõõne maht suureneb, kopsude maht suureneb , kopsudes rõhk väheneb,

vahelihas pingutab  ja langeb allapoole ning roided tõusevad ülespoole.

Praktiline ülesanne:

· Pane käed roietele ja hinga sügavalt sisse. Jälgi, kuidas roided liiguvad.

Siis tee samuti väljahingamise korral.

Analüüsige sisse- ja väljahingatava õhu koostist skeemi põhjal miks õhu koostis muutub.

Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk

Hapnik 20.8% Hapnik 15.7%

Süsihappegaas 0.03% Süsihappegaas 3.6%

Koolis olles soovitatakse vahetunnis õpilastel klassist lahkuda ja ruumi tuulutada.

Miks on selline soovitus tervise seisukohalt vajalik?

See on vajalik, kuna siis klassi saabub puhas õhk, mis on vajalik kopsudele.

Millised sümptomid või näidustused viitavad hingamisteede haigustele?

Kurguvalu, köha, hingeldus, veriköha

Millised levinumaid kopsuhaigusi teate?

· Astma

· Krooniline bronhiit

· KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) 

· Köha

· Kopsupõletik

Valige üks hingamisteede haigus ning kirjeldage, kuidas haigus tekib (Võib teha ka

mõne enda leitud haiguse koht) : 

Ägeda bronhiidi peamised tekitajad on viirused, mükoplasmad ja klamüüdia. Samuti võivad

tekitajaks olla hingamisteid ärritavad gaasid.    

Millised tegurid aitavad haiguse tekkimisele kaasa? Millised sümptomid antud haigusega

kaasnevad? Milliseid tagajärgi võib haigus endaga kaasa tuua?

Kuidas on võimalik haigust ennetada, kuidas ravida?

Kirjutage lühike kokkuvõte haigusest (50-100 sõna).

Bronhiit on hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Bronhiiti soodustavad: suitsetamine,

saasteained õhus, pneumokokk, hemofiilus. Sümptomiteks on rögaeritusega köha,köhimisel

valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad kaasneda kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-ja

liigesvalud. Ravi vajadusel palaviku alandavad ravimid, rögalahtistid. Ägedat bronhiiti põhjustavad

enamasti viirused, sellepärast antibiootikume ei soovitata, kuna viirustele antibiootikumid ei toimi.


Muusika

Hääl.

  1. Vokaaltehnika- mis see on? Millised hääle tekitamisega seotud meetodid võivad nõuda

  2. erinevat vokaaltehnikat? Nimeta vokaaltehnika põhimõtted, mida laulmisel jälgida ja

  3. hinnata, kirjelda hääle tekkimise ja tekitamise põhimõtteid.

  4. Millega on seotud see, et igal inimesel on oma hääletämber ja kõrgus? Milliste elukutsete

  5. puhul on see teadmine eriti oluline?

  6. Proovi leida ja kasutada Sulle sobivaid erinevaid vokaaltehnikaid ja võimalusel lindista

  7. enda töö tulemus.

Vokaaltehnika põhimõtted, mida laulmisel jälgida ja hinnata:

Rüht, hingamine ja tugi, resonants, toon, diktsioon, registrid, ühtlus-hääle ühtlane kasutus,

tasakaalustatud pinge ja vabadus. Laulmiseks kohandatakse hingamisteede kuju ja suurust

muusikas vajalike helide tekitamiseks.

Vokaaltehnikad võiksid olla: falsett, peahääl, rinnahääl, kõnelaul, kõrilaul, joodeldamine,

kontratenor jt.

Terves kehas terve hääl. Miks tekivad häälehäired? Vale kehahoiak võib lauljatele

hääleprobleeme põhjustada, hääle liigkasutus- karjumine, isegi halb õhk jne.

Joodeldamine on pingete ja stressi maandamiseks tõhusam vahend kui JOOGA või

sörkimine (Austria Grazi ülikooli teadurite uurimistöö). Joodeldamine annab kopsudele

tööd, vabastab endorfiine, vähendab stressi.

Endorfiinid osalevad sellistes normaalsetes füsioloogilistes protsessides nagu toitumine, joomine, paaritumine, vererõhu ja kehatemperatuuri regulatsioon ning emalik hoolivus; lisaks ka sellistes mentaalsetes protsessides nagu õppimine.

Falsett- https://www.youtube.com/watch?v=fNFzfwLM72c Ans. Bee Gees

Joodeldamine- https://www.youtube.com/watch?v=W7d3IEtRIps

Kõrilaul- https://www.youtube.com/watch?v=7i8zJYAHd-Y&t=55s

Kontratenor- https://www.youtube.com/watch?v=N7XH-58eB8c Andreas Scholl

Kõnelaul-Kõnelaul on kõne ja laulu vahepealne hääletekitusviis. Laulja kõneleb muusikalise saate üldisest rütmist kinni pidades ja pöördub siis muusikalist mõtet katkestamata tagasi meloodia juurde.



Eesti keel ja kirjandus



Keemia

Süsihappegaasisisalduse määramine õhus ja väljahingatavas õhus

Töövahendid: LabQuest andmelugeja, süsihappegaasi andur, kilekott.

Downloads - Vernier CO2 Gas Sensor User Manual – Vernier Särksangaga läbipaistev kilekott MD 21+11x45cm 5kg, rullis 500tk

Tööülesanne: Määrata süsihappegaasi sisaldus välisõhus, klassis, väljahingatavas õhus.

Teooria: Süsihappegaas on üheks atmosfääriõhu koostisosaks. Puhas saastamata õhk sisaldab vahemikus 350-400 ppm (parts per million - osakest miljoni osakese kohta) süsihappegaasi. Hingates eritab inimene õhku süsihappegaasi, mille liigne hulk raskendab hingamist ja hapniku omastamist. Väheneb keskendumis- ja tähelepanuvõime, tekib väsimus ja unisus.

Töö käik

1. Puhta õhu süsihappegaasisisalduse määramine  

Kontrollige, et anduri mõõtepiirkonna lüliti oleks madalama kontsentratsiooni (LOW) asendis. Asetage andur aknast välja ja oodake kuni andmekoguja ekraanil kontsentratsiooni näit enam ei muutu. Kandke tulemus protokolli ja võrrelge atmosfääri keskmise süsihappegaasisisaldusega.

2. Klassiruumi õhu süsihappegaasisisalduse määramine

Tõstke andur klassi lauale, vältige sellele pealehingamist ning mõõtke klassiruumis oleva õhu süsihappegaasisisaldus. Tehke seda nii tunni alguses (a) kui lõpus (b). Võrrelge tulemusi ning põhjendage võimalikku muutust.

3. Väljahingatava õhu süsihappegaasisisalduse määramine

a) Asetage andur kilekotti ning puhuge kott oma hingeõhku täis. Pange tulemus protokolli kirja.

b) Suruge kotist uuritud õhk välja ning puhuge uuesti täis, kuid enne puhumist hoidke hinge mõni aeg kinni. Kirjutage tulemus protokolli. Võrrelge tulemust tavaliselt väljahingatava õhu puhul saaduga.

c) Suruge kotist uuritud õhk välja ning puhuge uuesti täis, kuid enne puhumist tehke minuti jooksul põlvetõstejooksu. Kirjutage tulemus protokolli. Võrrelge tulemust katse a ja b tulemustega.

Hüpoteesid (enne katse sooritamist):

1.

 

2.

 

Praktilise töö protokoll                                                                        Kuupäev:

Koostajad: ___________________________________________________    Klass:

1. Puhta õhu (välisõhk) süsihappegaasisisaldus on ________ ppm.

See on atmosfääriõhu keskmise süsihappegaasisisaldusega (350-400 ppm) võrreldes ____________________________________________________________________________.

2a. Klassiruumi õhu süsihappegaasisisaldus on tunni alguses _______ ppm.

2b. Klassiruumi õhu süsihappegaasisisaldus on tunni lõpul _______ ppm.

Järeldused kontsentratsioonimuutuse ja selle põhjuste kohta:

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________.

3. Väljahingatava õhu süsihappegaasisisalduse määramine

Õpilase nimi: ________________________________

 

Hinge kinnipidamise aeg või põlvetõstejooksu järgselt

CO2 sisaldus (ppm)

3a

0 sekundit

 

3b

60 sekundit

 

3c

põlvetõstejooksu järgselt

 

Õpilase nimi: ________________________________

 

Hinge kinnipidamise aeg või põlvetõstejooksu järgselt

CO2 sisaldus (ppm)

3a

0 sekundit

 

3b

60 sekundit

 

3c

põlvetõstejooksu järgselt

 

Õpilase nimi: _________________________________

 

Hinge kinnipidamise aeg või põlvetõstejooksu järgselt

CO2 sisaldus (ppm)

3a

0 sekundit

 

3b

60 sekundit

 

3c

põlvetõstejooksu järgselt

 

Järeldus hinge kinnihoidmise ja intensiivse liigutamise mõjust väljahingatava õhu CO2 sisalduse kohta:

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________.

Lisainfo:

Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule, Vabariigi Valitsuse määrus nr 131.

Ühes liitris ruumiõhus lubatud CO2 kontsentratsioon kuni 1000 ppm.

https://www.riigiteataja.ee/akt/111102011003

Atmosfääri keskmine CO2 sisaldus

http://www.mycology.ee/teenused/ohuanaluus/sisekliima-uuringud/

https://novaator.err.ee/256965/atmosfaari-keskmine-co2-sisaldus-kerkis-rekordilisele-tasemele

CO2 kogus siseruumides

https://novaator.err.ee/923661/kodus-oppija-tuba-on-sageli-umbne

Sisekliima koolides

https://opleht.ee/2017/12/jalgige-oma-kooli-sisekliimat/

 Psühholoogia

Lõiminguprojekt – Hingamistarkus

Valdkond  - psühholoogia

14.12  - 18.12.20

Jäta meelde, et ……


……  hingamisega on seotud kõik protsessid meie organismis;

……  emotsioonid ja mõtlemine on oluliselt seotud hingamisega; 

……  hingamise jälgimise harjutus on üks esmaseid enesejuhtimise võtteid. 

Keskendudes hingamise jälgimisele, saame: 

  • vähendada närvilisust;

  • võimaldada endale väikest puhkepausi;

  • vaigistada mõneks ajaks muremõtteid ja emotsioone;

  • stabiliseerida enesetunnet.

Eesmärk ja ülesanded:

Harjutada tasakaalustavat hingamist iga päev 2x endale sobival ajal.

Koostöös mõelda välja ja esitada oma grupi versioon tasakaalustava hingamise harjutusest.

  1. Ava link http://vaikuseminutid.ee/harjutused/

  2. Loe Vaikuseminutite harjutuste tehnikate tutvustust.

  3. Pööra korraks tähelepanu sellele, kuidas sa ennast hetkel tunned. Leia üks sobiv sõna oma enesetunde kirjeldamiseks.

  4. Vali harjutus „Hingamise jälgimine“ , kuula juhendit ning tee harjutust juhendi järgi kaasa.

  5. Pärast harjutuse sooritamist mõtle sellele, kuidas sa ennast  nüüd tunned. Leia sobiv sõna enesetunde iseloomustmiseks.

  6. Tee harjutust iga päev 2x endale sobival ajal või koos teiste grupiliikmetega.

  7. Mõelge grupiga välja oma versioon rahustava hingamise harjutusest, sõnastage selle harjutuse juhend ning salvestage.

  8. Jagage minuga (juta.raun@jarveotsa.ee) salvestusi hiljemalt  20.12. 2020 24.00.


Kui on küsimusi kirjutage juta.raun@jarveotsa.ee

Meeldejäävat hingamistarkuse omandamist! 

Kunst

Kujunda oma „Hingamistarkuse“ lõimingunädalal saadud teadmiste põhjal infoleht või brošüür.

Infoleht kujunda programmis Canva.

Alusta: kujunduse loomine - kool – infograafika või brošüür.

Infograafikale või brošüürile vali kindlasti: taustamall, taustavärv, teemaga kokku sobivad objektid ja kirjafont.

Kasuta vähemalt kahte kirjafondi suurust.

Jälgi, et kirja värv, font ja paksus oleks taustast eristuv ning teksti oleks lihtne lugeda.

Tekst olgu lugejale konkreetne ning arusaadav.

Jälgi õigekirja ning lauseehitust.

Infograafika või brošüür lae alla PNG või JPG formaadis (kõige ülemised valikud).

Alla laetud fail lae üles Dotstorming seinale https://dotstorming.com/b/5fd67bb6e682b10664f88286

  1. Sisesta oma nimi (grupijuhi  nimi)

  2. Lae pilt üles ning kirjuta juurde grupiliikmete nimed Nimi + Perekonnanimi.

  3. Nüüd on sul 3 häält, mille saad anda parimatele infograafikatele või brošüüridele.

Ole valmis oma infolehte või brošüüri 18.12 toimuval koosolekul esitlema.




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Rahvusvähemuste lõimingu kokkuvõte